Bioloogia

Bioloogia kordamine

Ainevahetuses moodustunud jääkaineid kõrvaldavad eritusleundid.
Nendeks on :
1.neerud ( neis moodustub uriin, eemaldavad suurema osa vedelaid jääkaineid, reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres )
2.nahk ( naha kaudu eritub vett, mineraalsooli ja kusiainet)
3.kopsud (CO2 ja veeaur)
4.seedeelundid ( eemaldatakse seedimata toiduosiseid, vett jt aineid)

Teekond neerudest:
1.kehast tulev veri siseneb neerudesse
2.veri jõuab kapillaaridekogumikku,eraldub vesi, selles lahustunud jääkained, glükoos, tekib esmane uriin.
3.kapslitest liigub vesi väänilisse torukesse
4.toru lõpus imenduvad vajalikud ained tagasi, järele jääb lõplik uriin.
5.uriin liigub neerutorudest kusejuhasse, sealt kusepõide
6.uriin väljub põiest

Uriini hulk sõltub tarvitatud toidu/vedeliku hulgast
liiga palju vedelikku - soolade kogus uriinis väheneb
Eritamine - ainevahetuse käigus tekkinud jääkainetest vabanemine, see tahab sisekeskkonna püsivuse,
Uriin - neerudes toodetav vedelik ( koosneb veest, kusiainest, mineraalsooladest)



Hormoonid reguleerivad ainevahetust ( kas algatavad, lõpetavad , kiirendavad )Hormoonid on väga aktiivsed.Hormoonidel on erinev toimeaeg ( nt adrenaliin ja kasvuhormoon).Hormoonid kannavad infot aeglasemalt edasi, kui närvid.

Sisenõrenäärmed on :
1.ajuripats
a)homofüün on kasvuhormoon
b)hormoon, mis kontrollib teiste sisenõrenäärmete tööd
2.käbikeha
a) hormoon, mis mõjutab bioloogilist kella
b)hormoon, mis takistas sugunäärmete tööd
3.kilpnääre, see asub kõri piirkonnas, toodab hormooni, türoksiin, mis kiirendab ainevahetust, ületöötamisel tekib Basedow tõbi, inimene nutab ja hüsteeritseb, silmad lähevad ''punni'. Alatalitamisel on inimene apaatne ja muutub tüsedaks
4.kõhunääre (pankreas) toodab insuliini, mis aitab lagundada suhkruidglükoosiks.Alatalitamisel tekib suhkruhaigus e. diabeet.
5.neerupealsed toodavad adrenaliini
6.sugunäärmed
a) meestel munandid, testosteroon
b) naistel munasarjad, östrogeen

Ühiskond

KONTROLLTÖÖ 9. KLASSILE. Põhiseadus. Kuidas rahvas osaleb valitsemises?
1. Õigused, mis on vastavalt EV PS II peatükile kuuluvad vaid EV kodanikele.
2. Rahvusliku sisuga õigused EV PS II peatükis
3. Igaühe õigused EV PS II peatükis
4. Igaühe kohustused EV PS II peatükis
5. EV kodaniku kohustused
6. Referendum.
Mitu referendumit on toimunud Eestis aastatel 1992-2004? Millal ja milliseid küsimusi kodanikud
otsustasid? Mis on referendum ja kellel on õigus referendumil osaleda? Kes paneb mingi küsimuse
referendumile hääletamiseks ja mis juhtub siis kui rahvas vastab eitavalt? Milliseid küsimusi keelab
Eesti Vabariigi põhiseadus panna rahvahääletusele? Nimeta vähemalt kolm. Kas rahvas on alati pädev
otsustama riigielu küsimuste üle?
7. Kuidas saab Eesti Vabariigis rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu? (EV PS § 56)
8. Eesti põhiseadused – kokku neli, mis aastal vastu võeti?
9. Valimissüsteemid. Iseloomusta proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi. Missuguse põhimõtte
alusel jaotatakse kohad parlamendis?
10. Osalusdemokraatia
11. Piirangud e. tsensused Eesti Vabariigis valimistel (4)
12. Mis on valimisõigus? Kas kodanik peab Eesti Vabariigis osalema valimistel?
13. Mida tähendavad järgmised valimiste põhimõtted:
1) salajased valimised
2) otsesed valimised
3) ühetaolised valimised
4) üldised valimised
5) perioodilised valimised
14. Kui vanalt saab Eesti kodanik aktiivse valimisõiguse?
15. Kui vanalt saab Eesti kodanik passiivse (kandideerimisõigus) valimisõiguse:
1) KOV volikogude valimistel
2) Riigikogu valimistel
3) Euroopa Parlamendi valimistel
4) Vabariigi presidendiks kandideerimisel?
16. Mida tähendab valimiste regulaarsus (perioodilisus):
1) KOV volikogude valimistel
2) Riigikogu valimistel
3) Euroopa Parlamendi valimistel
4) Vabariigi presidendi valimistel ?
17. Loetle vabade demokraatlike valimiste põhimõtteid, vähemalt kolm.
1) kandidaate ühele saadikukohale on mitu
2) kõigil on võrdsed võimalused oma vaateid propageerida
3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses
4) hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult
18. Põhiseaduse olulisem ülesanne on hoida ja kaitsta demokraatiat. Selleks põhiseadus:
1) sätestab riigivalitsemise eesmärgid
2) määratleb kodanike/igaühe õigused, vabadused ja kohustused
3) kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja moodustamise korda (valitsus, Riigikogu.
president, kohus, KOV asutused, õiguskantsler, riigikontroll jne)
19. Õigusaktide hierarhia Eesti Vabariigis.
20. Seleta:
1) lahtised nimekirjad
2) valimiskünnis
3) mandaat
4) kaudsed valimised
5) otsese demokraatia vorm tänapäeval
(nimeta) - referendum
6) esindusdemokraatia
7) Euroopa Liidu kodanik
8) valimiskünnis
9) kodanik jt mõisted

TÖÖ AJAL KASUTAME KA PÕHISEADUST !

Füüsika KT kordamine

Kehade elektriseerumine.Elektrilaeng
Keha, millel on elektrilaeng nimetatakse elektriseeritud kehaks (elektriliselt laetud keha).
Elektrilaeng on füüsikalime suurus. Seda märgitakse q tähega ja mõõtühik on (1C) 1 kulon.

Hõõrumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad.Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele, mille tulemusel mõlemad kehad laaduvad.

Elektriseeritud kehade vastasikmõju.Kahte liiki laengud
Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku.Kuna laenguta kehad ei tõuku, võib järeldada , et laetud keha vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest.Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas tõmbumise või tõukumisena.

Kuna vastastikmõju ilmneb kahel viisil, peab olema ka kahte liiki laenguid.
Samalt kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised, samaliigiliste elektrilaengutega kehad tõukuvad.(+ ja + / - ja -)
Erinevatelt kehadelt saadud elektrilaengud on eriliiglised, eriliigiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad.( + ja - )

Elektrilist vastastikmõju iseloomustatakse elektrijõu abil.Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha.
Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile mõjuvad elektrijõud.Sellest lähtuvalt võib öelda, et elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastasikmõjus.
Laetud kehade kauguse suurenemisel, elektrijõud väheneb.

Elektroskoop.Juhid ja mittejuhid
Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte.Tema töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel.Mida suurem on elektroskoobi laeng, seda suurem on ka tema osuti kalle.

Elektrijuhiks nimetatakse ainet/ainete segu, mida mööda saab laeng kanduda ühelt kehalt teisele.( Juhid on kõik metallide, hapete, soolade ja leeliste vesilahused ).
Mittejuhid e. dielektrikud(isolaatorid) on ained/segud, mida mööda laeng ei liigu ühelt kehalt teisele.(Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kummi, eboniit, siid, plastmass, petrooleum, puhas vesi, õhk.
Laetud keha ühendamist maaga nim. maandamiseks.
Ühelt kehalt teisele ülekantava laengu suurus sõltub mõlema keha mõõtmetest.Suurele juhtivast ainest kehale kantub laetud kehalt suurem osa elektrilaengust kui väikesele kehale.
Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest.
Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad e. neutraliseerivad teineteist ( ja kaotavad laengu ).

Elektriväli

Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju.Paigaloleva keha elektrivälja nim. elektrostaatiliseks väljaks.Elektriväli ei koosne aineosakestest.
Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma.See on elektrivälja põhitunnus.
Seega, kui laetud kehale mõjub elektrijõud, siis see keha asub mingi teise laetud keha elektriväljas.
Elektriväli levib väga suure kiirusega
Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, kaugemal on see aga nõrk.
Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng.

Aatomimudel.Elementaarlaeng
Aatom koosneb tuumast, prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
Elektrilaenguga osakesteks on prooton ja elektron.
Kõikide elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühesuurune.
Vähimat looduses eksisteerivat laengut nimetatakse elementaarlaenguks.
Eletroni laeng on - , prootonil +.
Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga.
Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas.
Kuna prootonite ja elektronide elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte neg. laeng aatomituuma pos. laenguga.Seega, aatom on tervikult neutraalne.
Eletrone loovutanud aatomist tekib positiivne ioon, millel on pos. laeng.
Kui aatom haarab elektrone juurde, tekib neg. ioon, laeng muutub negatiivseks.
Kui kehal on :
* elektrone rohkem, kui prootoneid, on keha laeng negatiivne
* prootoneid rohkem, kui elektrone, on keha laeng positiivne
Elektriseeritud kehal on võrreldes neutraalse kehaga kas elektronide ülejääk või puudujääk.
Laetud keha elektrilaeng on võrdne elementaarlaengute summaga.
Eelektrilaeng on elementaarlaengute täisarvkordne.
q - elektrilaeng
n - elektronide puudujääk/ülejääk
q=+/- ne
Elektriseeritud kehal on kas pos või neg laeng.

Elektrilaengu ülekanne.Hõõrdeelekter.Lanegu jäävuse seadus.
Negatiivselt kehalt neuraalsele kehale kantav elektrilaeng
Negatiivse laenguga kehal on elektrone rohkem, kui prootoneid.Nendele üleliigsetele elektronidele mõjub tõukejõud.Kui kehad metallvardaga ühendada, tekib liigsetel elektronidel võimalus kehast lahkuda.Elektronid liiguvad mööda varrast teisele kehale.Negatiivselt kehalt lahkuvad elektronid annavad neutraalsele kehale neg. laengu, neg. aga positiivse laengu.Kuna nüüdseks neg. keha elektrijõud suureneb, hakkab see tagasi tõrjuma sissetulevaid elektrone.

Elektriülekanne lakkab, kui mõlema keha laengud on eriliigilised, aga suuruselt võrdsed.
Elektronide hulk elektrilaengu ülekandel ei muutu, vaid elektronid liiguvad ühelt kehalt teisele.

Kui kehad peale kokkupuudet ( hõõrumist ) teineteisest eraldada, jäävad neile eriliigilised, võrdsed laengud.
Mida suurem on kedahe tihedasti kokkupuutuv pind, seda suurem on elektronide ülemineku võimalus ja seda suurema elektrilaengu võivad kehad omandada.

Elektrilaengu jäävuse seadus.Kehad elektriseeruvad selle pärast, et mingi hulk elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele.Kehade elektriseerumisel toimub elektronide ümberjaotumine.
Kahe elektriseerunud keha eha kehade süsteemi kogulaeng on 0.
Kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, moodustavad need kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi.
ELEKTRILISELT ISOLEERITUD SÜSTEEMI KOGULAENG ON MUUTUMATU!!

Keemia vihik, KT Oksiidid ja happed

Oksiidid; Õ lk 35
1.Aluselie oksiid on aluseliste omadustega, reageerib happega, metallioksiid.
Veega reagererivad ainult tugevalt aluselised oksiidid.Saadusena tekib vastav tugevalt aluseline hüdroksiid e. leelis.
2.Happeline oksiid on happeliste omadustega, reageerib alustega, enamasti mittemetalliliste elementide oksiidid.
Enamik neist reageerib veega, moodustades vastava happe.
3.Ka kõrgel temperatuuril lagundamisel võib tekkida oksiide Nt.Cu(OH)2 - CuO + H20
CaCO3 - CaO + CO2
4.CO2 - hapniku ära põletamine ; C + 02 - CO2
5.H2SO3 - vääveldioksiid; SO2 Fe(OH)3 - raud(III)oksiid; Fe2O3
H3PO4 - tertrafosfordekaoksiid; P4O10 KOH - kaaliumhüdroksiid; K20
Cr(OH)3 - kroom(III)oksiid; Cr2O3 H2SiO3 - ränidioksiid; SiO2
HNO3 - lämmastikdioksiid; NO2
6.
Tugevalt aluselised : BaO; Na2O; Li20; CaO
Nõrgalt aluselised : CrO, FeO, NiO
Happelised : SO2; NO2; CO2; P4O10, SiO2 ( liiv, ei reageeri veega )
BaO - baariumoksiid reageerib veega
Na2O - naatriumoksiid reageerib veega
FeO - raud(II)oksiid
NiO - nikkel(II)oksiid
SO2 - vääveldioksiid reageerib veega
P4O10 - tetrafosfordekaoksiid
SO3- vääveltrioksiid
K20 - kaaliumoksiid
Happed; Õ lk 41
1.Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone.Ta jaguneb vesilahuses vesinikioonideks ja happe anioonideks.
2.Kõik happe üldised omadused ona tingitud vesinikioonide esinemisest lahuses.

• hapu maitse
• indikaatorie iseloomulik värvus
• reageerimine alustega
• reageerimine aluseliste oksiididega
• reageerimine metallidega
  
  
  5.Ühe ja mitmeprootonilised happed erienevad teineteisest lahusesse antud vesinikioonide arvu poolest.
  6.Vesinikiooni nimetatakse prootoniks, sest kui vesinik annab oma ainsa elektroni ära, siis jääb temast järgi vaid aatom tuum e. prooton
  7.Happeid jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks olenevalt sellest, kui palju vesinikioone nad lahusesse annavad.
  9.Võib tekkida äkiline reaktsioon.
  14.Hapnikuta happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikphendite lahustumisel vees
  15.Hapnikhappeid saab happelise oksiidi reageerimisel veega.
  
  
  1. *Aluseline oksiid ( mittemetallioksiid) + H20 - aluseline hüdroksiid
     CaO + H20 - Ca(OH)2
     
  2. Aluseline oksiid + hape - sool + vesi
     CaO +HCl - CaCl2 + H20
     
  3. happelised oksiidid e. mittemetallide oksiidid + H20 - hape
     CO2 + H20 - H2CO3
     
  4. happeline oksiid + alus - sool + H20
     SO3 + NaOH - Na2SO4 + H20
     
  5. aluseline oksiid + happeline oksiid - sool
     CaO + CO2 - CaCO3
     *ainult IA II A ja IIIA metallide oksiidid reageerivad H20'ga.
     
     Hapete keemilised omadused
     
     • aluseline oksiid + hape - sool + vesi
       CaO +2HCl - CaCl2 + H20
     • alus + hape- sool + vesi
       Ca(OH)2 + HCl - CaCl2 + H20
     • metall + hape - sool + vesinik / ( redoreaktsioon)
       Ca + HCl - CaCl2 + H /
       
     
     

Inglise keel, English history

1.2000 years ago, Romans were the most powerful people in the world.Different people, living under Romans spoke various languages and had different cultures, but were bound together by common law.
2.Romans spoke Latin.French,Spanish and Italian developed from the Latin language.
3.Their political system later influenced the building of governments in USA and other countries.
4.Romans first arrived in Britain under the emperor Julius Caesar, but he was forced to withdraw his soldiers from Britain because of rebellion in Gaul (France).
5.Second Roman invasion happened 90 years later, 43 AD, under the Emperor Claudius.
6.Celts were easily defeated , because Romans were living in an advanced civilization and had better arms, armour, organization and training.
After the invasion, Britain was ruled as a province.Celts were free, but they had to pay heavy taxes to their conquerors and work for them.
7.As the Romans lived in an higher level of civilization, they also knew more about architecture.They taught the Britons how to build bridges,houses and paved roads.Public baths and tiled floors were also common.
8.As the Britons lived under the Romans influence , it was natural, that their language was also influenced.Therefore, number of English words can be traced back to their origin from the Latin, such as street-stratus; wall-vallum; port-portus.
9.Hadrian's Wall was a wall, that Romans built to keep the Picts away, who lived in nowdays Scotland.
10.Romans stayed in Britain for 350 years.Their era ended in the beginning of the 5th century.They had to live to protect their homeland from the barbarian tribes.

11.Britain was invaded by Germanic tribes Angles, Saxons and the Jutes.
12.According to the legend, King Arthur fought against the Germanic tribes.
13.The word ''England'' comes from Angle-land (Anglo-Saxon England).
14.Anglo-Saxons were advanced, brave, artistic,hardy and poetic.They liked to hold meetings, where people could express themselves.
15.Old English is Anglo-Saxon language, which developed into Old English and was with a strong Germanic influence.

16.Vikings came from Denmark.They were fierce pagan (a person holding other beliefs than the main world beliefs) seafaring warriors.
17.The Viking invasion begun in 787.At the beginning, they raided coastal towns, moving inward.They raided churches and monasteries and took religious objects made from silver and gold.During the 800's, they conquered all the Anglo-Saxon kingdoms except Wessex.
18.The Danelaw was a treaty signed by Alfred the Great and Danish king of East Anglia.The east side of England was Danish territory (Danelaw) , so the English and the Danes were equal in taht part of the country.

19.The Anglo-Saxon rule ended in 1066 and their last king was Edward the Confessor.
20.In 1066, Ed the Confs. died with no heirs and the crown went to his brother-in-law, Harold Godwin.
The battle of Hastings was held between Norman Duke William and King Harold.N.D.William won and was crowned as the king of England.
21.Norman feudals lived in luxurious castles, while the English, as the servile class, were very poor and hardly ever ate meat.
22.Latin - was spoken by religious people and university scholars.
Norman-French - was the official language of the king and the aristrocracy
Anglo-Saxon German - was spoken by common people.
23.Middle English is a language formed by Norman-French and Anglo-Saxon German.