Keha, millel on elektrilaeng nimetatakse elektriseeritud kehaks (elektriliselt laetud keha).
Elektrilaeng on füüsikalime suurus. Seda märgitakse q tähega ja mõõtühik on (1C) 1 kulon.
Hõõrumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad.Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele, mille tulemusel mõlemad kehad laaduvad.
Elektriseeritud kehade vastasikmõju.Kahte liiki laengud
Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku.Kuna laenguta kehad ei tõuku, võib järeldada , et laetud keha vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest.Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas tõmbumise või tõukumisena.
Kuna vastastikmõju ilmneb kahel viisil, peab olema ka kahte liiki laenguid.
Samalt kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised, samaliigiliste elektrilaengutega kehad tõukuvad.(+ ja + / - ja -)
Erinevatelt kehadelt saadud elektrilaengud on eriliiglised, eriliigiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad.( + ja - )
Elektrilist vastastikmõju iseloomustatakse elektrijõu abil.Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha.
Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile mõjuvad elektrijõud.Sellest lähtuvalt võib öelda, et elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastasikmõjus.
Laetud kehade kauguse suurenemisel, elektrijõud väheneb.
Elektroskoop.Juhid ja mittejuhid
Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte.Tema töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel.Mida suurem on elektroskoobi laeng, seda suurem on ka tema osuti kalle.
Elektrijuhiks nimetatakse ainet/ainete segu, mida mööda saab laeng kanduda ühelt kehalt teisele.( Juhid on kõik metallide, hapete, soolade ja leeliste vesilahused ).
Mittejuhid e. dielektrikud(isolaatorid) on ained/segud, mida mööda laeng ei liigu ühelt kehalt teisele.(Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kummi, eboniit, siid, plastmass, petrooleum, puhas vesi, õhk.
Laetud keha ühendamist maaga nim. maandamiseks.
Ühelt kehalt teisele ülekantava laengu suurus sõltub mõlema keha mõõtmetest.Suurele juhtivast ainest kehale kantub laetud kehalt suurem osa elektrilaengust kui väikesele kehale.
Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest.
Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad e. neutraliseerivad teineteist ( ja kaotavad laengu ).
Elektriväli
Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju.Paigaloleva keha elektrivälja nim. elektrostaatiliseks väljaks.Elektriväli ei koosne aineosakestest.
Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma.See on elektrivälja põhitunnus.
Seega, kui laetud kehale mõjub elektrijõud, siis see keha asub mingi teise laetud keha elektriväljas.
Elektriväli levib väga suure kiirusega
Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, kaugemal on see aga nõrk.
Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng.
Aatomimudel.Elementaarlaeng
Aatom koosneb tuumast, prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
Elektrilaenguga osakesteks on prooton ja elektron.
Kõikide elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühesuurune.
Vähimat looduses eksisteerivat laengut nimetatakse elementaarlaenguks.
Eletroni laeng on - , prootonil +.
Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga.
Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas.
Kuna prootonite ja elektronide elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte neg. laeng aatomituuma pos. laenguga.Seega, aatom on tervikult neutraalne.
Eletrone loovutanud aatomist tekib positiivne ioon, millel on pos. laeng.
Kui aatom haarab elektrone juurde, tekib neg. ioon, laeng muutub negatiivseks.
Kui kehal on :
* elektrone rohkem, kui prootoneid, on keha laeng negatiivne
* prootoneid rohkem, kui elektrone, on keha laeng positiivne
Elektriseeritud kehal on võrreldes neutraalse kehaga kas elektronide ülejääk või puudujääk.
Laetud keha elektrilaeng on võrdne elementaarlaengute summaga.
Eelektrilaeng on elementaarlaengute täisarvkordne.
q - elektrilaeng
n - elektronide puudujääk/ülejääk
q=+/- ne
Elektriseeritud kehal on kas pos või neg laeng.
Elektrilaengu ülekanne.Hõõrdeelekter.Lanegu jäävuse seadus.
Negatiivselt kehalt neuraalsele kehale kantav elektrilaeng
Negatiivse laenguga kehal on elektrone rohkem, kui prootoneid.Nendele üleliigsetele elektronidele mõjub tõukejõud.Kui kehad metallvardaga ühendada, tekib liigsetel elektronidel võimalus kehast lahkuda.Elektronid liiguvad mööda varrast teisele kehale.Negatiivselt kehalt lahkuvad elektronid annavad neutraalsele kehale neg. laengu, neg. aga positiivse laengu.Kuna nüüdseks neg. keha elektrijõud suureneb, hakkab see tagasi tõrjuma sissetulevaid elektrone.
Elektriülekanne lakkab, kui mõlema keha laengud on eriliigilised, aga suuruselt võrdsed.
Elektronide hulk elektrilaengu ülekandel ei muutu, vaid elektronid liiguvad ühelt kehalt teisele.
Kui kehad peale kokkupuudet ( hõõrumist ) teineteisest eraldada, jäävad neile eriliigilised, võrdsed laengud.
Mida suurem on kedahe tihedasti kokkupuutuv pind, seda suurem on elektronide ülemineku võimalus ja seda suurema elektrilaengu võivad kehad omandada.
Elektrilaengu jäävuse seadus.Kehad elektriseeruvad selle pärast, et mingi hulk elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele.Kehade elektriseerumisel toimub elektronide ümberjaotumine.
Kahe elektriseerunud keha eha kehade süsteemi kogulaeng on 0.
Kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, moodustavad need kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi.
ELEKTRILISELT ISOLEERITUD SÜSTEEMI KOGULAENG ON MUUTUMATU!!
Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma.See on elektrivälja põhitunnus.
Seega, kui laetud kehale mõjub elektrijõud, siis see keha asub mingi teise laetud keha elektriväljas.
Elektriväli levib väga suure kiirusega
Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, kaugemal on see aga nõrk.
Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng.
Aatomimudel.Elementaarlaeng
Aatom koosneb tuumast, prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
Elektrilaenguga osakesteks on prooton ja elektron.
Kõikide elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühesuurune.
Vähimat looduses eksisteerivat laengut nimetatakse elementaarlaenguks.
Eletroni laeng on - , prootonil +.
Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga.
Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas.
Kuna prootonite ja elektronide elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte neg. laeng aatomituuma pos. laenguga.Seega, aatom on tervikult neutraalne.
Eletrone loovutanud aatomist tekib positiivne ioon, millel on pos. laeng.
Kui aatom haarab elektrone juurde, tekib neg. ioon, laeng muutub negatiivseks.
Kui kehal on :
* elektrone rohkem, kui prootoneid, on keha laeng negatiivne
* prootoneid rohkem, kui elektrone, on keha laeng positiivne
Elektriseeritud kehal on võrreldes neutraalse kehaga kas elektronide ülejääk või puudujääk.
Laetud keha elektrilaeng on võrdne elementaarlaengute summaga.
Eelektrilaeng on elementaarlaengute täisarvkordne.
q - elektrilaeng
n - elektronide puudujääk/ülejääk
q=+/- ne
Elektriseeritud kehal on kas pos või neg laeng.
Elektrilaengu ülekanne.Hõõrdeelekter.Lanegu jäävuse seadus.
Negatiivselt kehalt neuraalsele kehale kantav elektrilaeng
Negatiivse laenguga kehal on elektrone rohkem, kui prootoneid.Nendele üleliigsetele elektronidele mõjub tõukejõud.Kui kehad metallvardaga ühendada, tekib liigsetel elektronidel võimalus kehast lahkuda.Elektronid liiguvad mööda varrast teisele kehale.Negatiivselt kehalt lahkuvad elektronid annavad neutraalsele kehale neg. laengu, neg. aga positiivse laengu.Kuna nüüdseks neg. keha elektrijõud suureneb, hakkab see tagasi tõrjuma sissetulevaid elektrone.
Elektriülekanne lakkab, kui mõlema keha laengud on eriliigilised, aga suuruselt võrdsed.
Elektronide hulk elektrilaengu ülekandel ei muutu, vaid elektronid liiguvad ühelt kehalt teisele.
Kui kehad peale kokkupuudet ( hõõrumist ) teineteisest eraldada, jäävad neile eriliigilised, võrdsed laengud.
Mida suurem on kedahe tihedasti kokkupuutuv pind, seda suurem on elektronide ülemineku võimalus ja seda suurema elektrilaengu võivad kehad omandada.
Elektrilaengu jäävuse seadus.Kehad elektriseeruvad selle pärast, et mingi hulk elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele.Kehade elektriseerumisel toimub elektronide ümberjaotumine.
Kahe elektriseerunud keha eha kehade süsteemi kogulaeng on 0.
Kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, moodustavad need kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi.
ELEKTRILISELT ISOLEERITUD SÜSTEEMI KOGULAENG ON MUUTUMATU!!
No comments:
Post a Comment